På norskArtihkalráidu Min Áiggis / Ávviris sámi skuvlahistorjjá birra
1. oassi - prentejuvvon Min Áiggis 28.09.2007
| Dovddat go sámi skuvlahistorjjá?Don, gii logat Min Áiggi, leat ieš muhtin láhkái oassin sámi skuvlahistorjjás. Gos don leat oahppan lohkat sámegiela? Lea go dus leamaš sámegiella vuosttaš giellan skuvllas álggo rájes? Jus it, manne? Soaittát leat go easka skuvlaáiggi maŋŋil oahppan sámegiela kurssas dahje allaskuvllas? Soaittát ieš leat bargan skuvllas dahje internáhtas?Din gaskkas, geat lohket dan, leat máŋgalágan sámi skuvlahistorjját ja mii leat dál moadde jagi čoaggán dákkár muitalusaid. Seammás mii leat ohcan boares dokumeanttat arkiivvain ja girjerádjuin. Dan mii doaimmahit ja almmuhit dađistaga girjeráidun ja interneahtas. Sámi skuvlahistorjá 1 almmuhuvvui 2005:s. 2. girji bođii fas 2007 borgemánu, ja dađistaga galget boahtit unnimusat 5 girjji. Muitalusaid bohtet maiddái interneahtas: http://skuvla.info. Dán rádjái lea visot Norgga bealde, muhto mii sávvat ahte áiggi mielde šaddá miehtá Sámi skuvllahistorján. Jus jurddašat ahte don leat vásihan juoidá skuvllas mii berre leat mielde Sámi skuvlahistorjjás, válddes oktavuođa minguin. Min Áigi áigu buktit ovdan bihtáid das maid mii leat gávdnan dan historjjás. Dan mii dahkat fáttáid mielde, omd. internáhtaeallin, boazodoallooahppu jna. Dás leat ollu sitáhtat girjjiin ja girjemánusiin, ja mii čujuhit girjjiide mas dat lea váldon (SSH-1, SSH-2 jna.), vai dii geat háliidit sáhttibehtet ohcat olles muitalusaid doppe. Lea doaimmahusjoavkku jođiheaddji, Svein Lund, gii doaimmaha dán artihkalráiddu. Muđui lea doaimmahusjoavkkus mielde Elfrid Boine, Siri Broch Johansen ja Siv Rasmussen. |
Vaikko oalle ollu lea čállon dan birra mo eiseválddiid politihka lea rievdan áiggiid čađa, de lea unnán čállon mo duohta dilli lea leamaš skuvllain, maid oahppit, oahpaheaddjit, váhnemat, internáhtabargit leat vásihan. Unnán lea maiddái čállon sihke vuostálastima birra eiseválddiid skuvlapolitihka ektui ja riiddu birra, mii loahpas lea dagahan ahte sámegiella ja sámi kultuvra lea ožžon saji skuvlii.
Go ieš lean deaivan sámi skuvllaid oahppin, studeantan ja oahpaheaddjin, lean fuomašan man unnán diehtu lea leamaš skuvlahistorjjá birra, sihke ohppiid ja oahpaheddjiid gaskkas. Ja lean fuomašan man váttis lea leamaš gávdnat dakkár dieđuid. De jearragohten manne, ja fuomašin ovtta vejolaš sivva dasa; skuvla lea leamaš nu lossat máŋggasiidda ahte sii eai lean nagodan muitalit dan birra.
 |  |
| Borran Gaska-Norgga sámeskuvlla internáhtas 1953 (Govva: Sigrid Bergli Sørnes) | Sirpmá skuvlamánát 1950-logu álggus. (Govva: Ivar Skotte) |
Sámi skuvlahistorjá 1 vuosttaš artikkalis čilge Henry Minde nie manne leat unnán muitalusat dáruiduhttimis: "Dábálaččat olbmot muitalit ollu muitalusaid skuvlaáiggisteaset. Muhto sámi birrasiin leat dákkár muitalusat ja dieđut dán rádjái leamaš hárvenaččat dahje ahte dát leat coahkásat ja oanehaččat. Mus lea árta jáhkkit ahte dán erohusa duogážin lea ahte sámit leat háliidan vajálduhttit heahpatlaš vásáhusaid ja dáhpáhusaid skuvlaáiggiineaset."
(Henry Minde artihkal, SSH-1)
Dáinna girjerádjuin mii háliidit geahččalit dahkat juoidá dáinna váillevašvuođain. Go mii leat bivdán olbmuid muitalit, de mii maid leat deaivan sullásaš reakšuvnnaid go Henry Minde čilge. Muhtimat leat cealkán ahte sin skuvlaáigi lei nu lossat ahte sii eai nagot muitit eai ge muitalit. Earát leat lohkan ahte sii muitalit dušše jus eai dárbbaš muitalit namaset dahje jus besset juhkat viidnabohtala ovdal go muitalit. Dákkár muitalusat eai leat mielde dán girjeráiddus. Mis leat dušše muitalusat gos leat namat ja govat ja muitaleaddji lea leamaš čielggus. Dat sáhttá mearkkašit ahte mii eat leat ožžon buot vearrámus muitalusaid, ja ahte duohta dilli lea leamaš vearrát go govva maid mii addit dan girjjiin. Dattetge mun jáhkán ahte mii čájehit oalle čielgasit ahte muhtin nuorra oahpaheaddjis lei riekta go 1950-logus čálii reivves iežas váhnemiidda: "Skuvllas lea unnán ovdáneapmi, muhto gal fertet birget. Vuoi mánnariebut, geain eai leat oahpaheaddjit geat hállet gielaset. Dát lea vearredahku sin vuostá."
(Marit Auberta muitalus, SSH-1)
Sámiid losses vásáhusat skuvllas sáhttá maiddái leat okta sivain dasa ahte sii, geat dán rádjái leat čállán eanemusat sámi skuvlahistorjjá birra, leat olbmot geain lea eará duogáš, geat eai ieža leat gillán dan gielalaš ja kultuvrralaš amas skuvlla dihtii. Ieš gulan maiddái dán joavkui, ja ledjen čađahan 13 jagi oahpu iežas eatnigillii ovdal go bohten Sápmái ja oidnen man ollu heajut dilit mu ahkásaš sámiin ledje leamaš, geat ledje čađahan skuvlla gos sin eatnigiella lei gildon.
Go lohkagohten pedagogihka bođii miella iskat dan historjjá, mii lei dáhpáhuvvan ja manne, ja mo skuvla lei váikkuhan ohppiide, oahpaheddjiide ja servodahkii. Ohcen earáid geain lei seamma beroštupmi, ja ovttas moadde ovddeš sámi oahpaheddjiiguin vuođđodeimmet doaimmahusjoavkku ja čoaggigođiimet muitalusaid maid dál dađistaga almmuhit girjin.
Dán háve áiggut buktit ovtta olles muitalusa Porsáŋggus. Lea Hans Hansen-rohkki gii muitala. Son lea muitalan dárogillii Hanna Hansenii, gii lea čállán dan diktahámis, ja Máret Sárá lea fas jorgalan sámegillii.
 | Hans Hansen Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikkačoahkkima áirrasin, Gáivuonas 1986. (Govva: Svein Lund) |
Ollu ovdalgo mun skuvlii álgen, de dihten
ahte mii eat lean seamma buorit ja jierbmát
go sii geat geavahedje reddjo, fráhka ja skuovaid.
Áhččán čuovui mu skuvlii vuosttaš beaivve.
Moai vácciime geaidnoráigge vihtta kilomehtera.
Mun ledjen gávttehas.
Eatnašat ledje dalle gávttehasat.
Mii oaččuimet biibalhistorjjá ja katekismusa mielde ruoktot - dárogillii.
Ledjen gullan leansmánni ja vearrogáibideaddji dárogiela hállamin
Eambbo in diehtán dárogielas
ovdalgo skuvlii álgen.
Min oahpaheaddji máhtii sámegiela ja suomagiela.
Son lei oahppan skuvllas Leavnnjas.
Go son váccii skuvlla, de ledje duppalgiela oahppogirjjit.Sámegiella ja dárogiella.
Son hálai sámegiela minguin sihke olgun ja siste,
muhto fertii min oahpahit lohkat dárogillii.
 | Sarvvesvuona skuvla (Kolvik skole) 1929:s. (Gáldu: Porsanger bygdebok 2 - s. 135) |
Mii oahpaimet ovccigoalmmátlot bustáva dároalfabehtas
Bustávaid bardit sátnin lei váttis.
Mii oahpaimet loguid.
Fire og fem, dajai oahpaheaddji.
Váttis lei áddet maid dát mearkkašii.
Oahpaheaddji čilgii ahte lei njeallje ja vihtta.
Dalle mii áddiimet.
Mii čáliimet riffaliin geađgetávvaliidda.
Čolgadeimmet távvala ala ja sihkuimet gáktesoajáin.
Muhto eat diehtán maid mii čáliimet.
Logaimet máŋga girjji - dárogiela girjji geografiijas ja luonddufágas.
Áddiimet maid oahpaheaddji jearai, muhto eat sáhttán vástidit.
Eat máhttán hállat eatge čilget.
Muhtun mánát eai ádden eai maidige.
Sin ráŋggáštedje.
Fertejedje čuožžut miehtá diimmu.
Mus lei lihkku.
Oahpaheaddji čilgii munnje sámegillii.
Soittii son fuomášii ahte mus lei álki oahppat,
vaikko mun in máhttán giela.
Ovccilogiguokte vahkku lean mun skuvlla vázzán.
Njealljelogiguhtta dáin vahkkuin in ádden olus maid oahpaheaddji hálai.
Joatkkaoahppu lei dušše moaddásii.
Muhtimat besse eanandoalloskuvlii, earát fas álbmotallaskuvlii.Mii earát jotkkiimet eallit nugo ovdalge.
Skuvla dagahii midjiide vuolitvuođadovddu.
Juohke sajis servodateallimis hállojuvvui dárogiella.
Midjiide lei váttis.
Mii eat máhttán čilget.
Seammás mii galggaimet jeagadit eiseválddiid geat midjiide hálle dárogiela.
Go mii eat šat gierdan
de hállagohte ahte mii galggaimet leat áššálaččat ja stánddalaččat.
Ii lean nu álki áddet maid sii dainna oaivvildedje.
Dađistaga áddegohten ahte sii gáibidedje mis dan mii alddiset váillui:
áššálašvuohta ja miellamáššu.
Dalle mun in šat dovdan iežan heajubun.
Sis ožžot leat fiinna virggit, viŋkilat ja násttit.
Munnje eai mearkkaš maidige.
Mun hálan olbmuide, inge virggiide dahje násttiide.p>Máttaolbmot eai leat vearrámusat.
Vearrámusat leat min iežamet olbmot.
Máŋggas bohte deike eará sajiin.
Dáppe sáhtte čiehkat ahte sii ledje sápmelaččat.
Dát liiba lei sidjiide geat máhtte veaháš dárogiela.
Dán láhkai sii ožžo buoret virggiid.
Mun in leat goassige geahččalan čiehkádit.
In leat dan ádden dahkat.
Son gii čuohppá iežas ruohtasiid, ii šat šatta.
1. artihkal: Manne sámi skuvlahistorjá?
2. artihkal: Diehtemeahttunvuohta loahpa haga
3. artihkal: Lullioahpaheddjiid deaivadeapmi sámegielain
4. artihkal: Sámegiela álgooahpu álgu
5. artihkal: Boazodoallooahpu álgu
6. artihkal: Sámi fidnooahpus dáža fidnooahppun
7. artihkal: Rahčan sámi gymnása ovddas
8. artihkal: Dárogielat sámiid skuvlavásáhusat
9. artihkal: Vuosteháhku sámegillii ja kultuvrii
10. artihkal: Amas máilbmi
11. artihkal: Sámi oahpaheddjiid birra
12. artihkal: Internáhttaeallin
13. artihkal: Sámi oahppit givssiduvvon
14. artihkal: Sámi sisdoallu oahpahusas
15. artihkal: Oahppi dulkan
16. artihkal: Mo mánát heite sámásteames
Sámi skuvlahistorjá 1
Sámi skuvlahistorjá 2
Sámi skuvlahistorjá 3
Sámi skuvlahistorjjá váldosiidu
