På norsk Åarjelh-saemien gielesne In English
Artihkkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 1. Davvi Girji 2005.
Svein Lund lea jearahallan Ebba Westerfjell ja Sofie Kappfjell Maajehjaevries 2003 |
Maajehjaevries Lulli-Nordlánddas orruba oappážagat geat goappašagat leaba leamaš oahppit sámeskuvllas Havikas, ja maid bargan sámi skuvllas Aarbortes. Muhto earret dan, de leat sudnos maid hui goabbatlágan vásáhusat. Sofie Kappfjell lea riegádan 1921:s ja vázzán olles skuvlaáiggi Havikas jagiid 1928-35. Ebba Vesterfjell lea ovcci jagi nuorat, ja váccii dušše ovtta jagi Havika skuvllas ovdal soađi. Loahpa skuvlaáiggis váccii son Maajeh-jávrri giliskuvllas. mii leat humadan oktanaga oappážagaiguin. |
- Go buot manai dárogillii, man ollu de ipmirdit doppe?
- Ipmirdin gal veahá dárogiela go álgen skuvlii, muhto ledje earát geat ledje čeahpibut. Doppe beasai gullat dakkár cealkagiid oahpaheddjjiin dego ahte:
"Son lea čeahpit, go sus lea eanet dárogiella ruovttus." Dalle mun jurddášin ahte manin bat dasto ii sáhttán leat sámegiella. Dainna lágiin dego vuosttaldin iežan siste. muhtin mánáin ledje váttisvuođat go máhtte unnán dárogiela go álge.
- Mii lei stuorimus váttisvuohtan, oahpaheaddjit vai dat eará oahppit?
- Ledje dat eará oahppit, eai oahpaheaddjit. Ii oainnat galgan oahpaheddjiide váidalit. Eai sii lean nu ollu olgun ahte oidne mii dáhpáhuvai.
Muittán oktii go mis lei leamaš geahččaleapmi dárogielas.
Oahpaheaddji dajai luohkkái: "Lea stuora heahpat. Ebba hupma sámegiela ruovttus, muhto lihkká lea čeahpit dárogielas go dii."
Dan ii lean goasse galgat dadjat Diet friddagoartil šattai hirpmus munnje. Dat lei nu vearrái ahte eai geavahan mu nama ge, dušše fasttit dadje. Maid sii dadje lei nu fasti ahte dan in sáhte oba muitalit ge.
Mun muitalin dan ruovttus. Áhčči dajai ahte go muhtin jagit vásset, gal hal de "dážat" ohppet. Ožžon dan ipmárdusa ahte dážat leat veahá ovttageardánat. De fárrii okta ruovde- máđi ovdaolmmoš deike iežas guvttiin nieiddain, ja nubbi dain nieiddain šattai mu buoremus olmmái. dan maŋŋil buorránii, ja hárdin unnui veahá.
Dálueamidin bargat internáhtas ii lean makkárge ovccis njealji rádjái bargu. Bargu lei goasi birra jándora, ja lei lossa bargu. Muhto mus lei friddja juohke nuppi sotnabeavvi! Go mus alddán ii lean bearaš, de šattái internáhtta dego mu ruoktun buot dáid jagiid. Munnje lea leamaš illun eallin ja bargu doppe. Muhto loahpas álge julggiin nu bákčasat, ahte šadden oadjovuostáiváldi. Dan maŋŋil huksejin viesu dása Maajehjaevrii.
Skuvlaoahpaheapmi geassemánu 14. beaivvi 1962. Gurutbealde dálueamit Sofie Kappfjell. (Govva: Sigrid Bergli Sørnes) |
Ebba lea maid bargan sámi skuvllas Aarbortes, máŋga áigodaga 1970- ja 80- logus. Dalle ledje álgán oahpahit sámegiela skuvllas, muhto dušše 1- 2 diimmu vahkkus. Vuosttaš áiggi go sámegiel- oahpahus álggii skuvllas leigga Lars Børgefjell (Burkien Laara) ja Nils Kappfjell (Gaebpien Næjla) oahpaheaddjin. Sudnos ii lean mihkkege oahpuid, ja eaba ge diehtán movt giela galgá oahpahit mánáide. Dalle ii lean vel sámegielas almmolaš stahtus fágan.
Dán áiggi ii leat šat seammalágan hárdin sámi mánáin go mu skuvlaáiggis. Dál ii leat šat skuvla Maajehjaevries. Skuvla heaittihuvvui 5-6 jagi áigi. Sámi mánát dáppe eret vázzet dál Troforsas, ja muhtin vahkkuid leat sii sámi skuvllas Aarbortes gos besset oahppat lullisámi giela ja kultuvrra.
Oappážagat eaba jáhke lullisámegiela nagodit nu bures seailut boahtteáiggis.
- Mun balan dat jávká, dadjá Sofie.
- Ledjen maid eahpádusas go áigo lullisámegiela oahpu álggahit skuvllas, muhto in sáhttán vuosttaldit dan go bođii johtui.
Okta sis guhte álggii bargat oažžut lullisámegiela oahpahusa skuvlii, lei Sofie ja Ebba oabbá, Anna Jacobsen (Jaahkenelkien Aanna). Son lea leamaš oahpaheaddji ja lea maid čállán oahppogirjjiid lullisámegillii.[1]
- Son fárrii luksa ja náitalii doppe, muhto bođii fas ruovttoluotta, muitaleaba soai. Eai lean sus galle oahppogirjji go álggii. Áidna sátnegirji lullisámegielas lei duiskkagillii (Lagerkrantz), muhto Anna oahpahalai duiskkagiela ja nu sáhtii lohkat dan sátnegirjji.
Lei buorre go oaččuimet čállingiela, dat mis ii lean ovdal. Son guhte háliida oahppat, sáhttá dahkat dan dál. Leat maid earát go lullisápmelaččat geain lea beroštupmi oahppat min giela. Okta duiskalaš bođii ja oahpai sihke lulli- ja davvisámegiela.
[1]
Eanet artihkkalat sámi skuvlahistorjjás 1