Åarjelh-saemien gielesne På norsk

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 3. Davvi Girji 2009.

Inger Johansen:

Lullisámi mánáidgárdi: Johtti viessovovnnas fásta ollesáiggemánáidgárdái

Davvisámegillii: Sara Ellen J. Eira Heahttá

Inger Johansen Inger Johansen
(Govva luoikkahuvvon Inger Johansenis)

Inger Johansen lea jearahallan njealljása sis geat leat bargan lullisámi mánáidgárddis, dahje geain lea dahje lea leamaš mánná mánáidgárddis. Son lea doavttergrádastipendiáhtta sámi allaskuvllas mas fáddán lea lullisámi sosiolingvistihkka. Son lea riegádan j. 1977 ja bajásšaddan Orkangeris Lulli-Trøndelagas. Sus lea masteroahppu davviriikkalaš gielladiehtagis maid lea váldán NTNU:s, ja das lei fáddán lullisámegiela ealáskahttin.

Anita Dunfjell Aagård Anita Dunfjell Aagård sámi skuvlakonferánssas Romssas j. 2003
(Govva: Svein Lund)

Anita Dunfjeld Aagård bargá oahpaheaddjin lullisámi skuvllas (Åarjel-saemiej skuvle). Son lea riegádan j. 1974 ja bajásšaddan Snoasas, gos váccii Sámeskuvlla. Sus lea oahpaheaddjioahppu Bådåddjo oahpaheaddjiskuvllas ja NTNU:s, ja Davvi-Trøndelagas ja Nesnas lea lohkan jahkebealoahpuid lullisámegielas ja servodatfágas mas sámiid dilli deattuhuvvo. Sus lea maid gaskafága lullisámegielas maid lea lohkan Romssa universitehtas.

Hanne-Lena Wilks

Hanne-Lena Wilks Lullisámi mánáidgárddis ovttas mánáiguin Nihko-Laara Påve Wilks ja Hilma Dunfjeld Mølnvik
(Govva: Åarjel-saemiej maanagierte)

Hanne Lena Wilks viežžá birgejumi ja eallá boazodoaluin ja dujiin. Son lea riegádan j. 1968 ja lea bajásšaddan Skæhkere Sijtes Snoasas. Sus lea oahppu teknihkalaš sárgumis, sárgumis ja hábmen ja ivdnemis, Johkamohki álbmotallaskuvllas – garraduodjelinjá ja náhkke- ja sistebivttaslinjá, ja lea duodjesváinnas. Son lea maid lohkan lullisámegiela Davvi-Trøndelaga allaskuvllas.

Anne-Lise Dunfjeld

Anne-Lise Dunfjeld
(Govva: Luoikkahuvvon Anne-Lise Dunfjeldas)

Anne-Lise Dunfjeld lea oahpaheaddji Lullisámi skuvllas (Åarjel-saemien skuvle). Son lea riegádan j.1955 ja bajásšaddan Evenášši suohkanis Nordlánddas. Son lea lohkan oahpaheaddjioahpu Romssas, Lullisámegiela Nesna oahpaheaddji allaskuvllas ja servodatfága mas deattuhuvvo sámiid dilli ja 5– 9-jagi pedagogihkka Davvi-Trøndelaga allaskuvllas ja máŋggakultuvrrat áddejupmi Sámi allaskuvllas.

Olaug Pettersen lea rektor Lullisámi skuvllas (Åarjel-saemiej skuvle) ja hoavda Lullisámi mánáidgárddis (Åarjel-saemiej maanagierte). Son lea riegádan j.1963 ja bajásšaddan Frostas, Davvi-Trøndelagas. Son lea oahpaheaddjeskuvlla vázzán Bådåddjo allaskuvllas oktan lassioahpuin DGT, luonddufágain, musihkain ja bargoveagajođiheaddjioahpuin. Lea ovdal bargan oahpaheaddjin ja jođiheaddjin dáža skuvllas.

–– Vuoi, dat lea nu buorre dáinna mánáidgárddiin! dadjá Anita Dunfjeld Aagård. – ii leat makkárge eahpádus man dehálaš dát mánáidgárdi lea mu mánáid giellanannemis, dadjá Hanne Lena Wilks. Anitas ja Hanne Lenas lea goappašagain mánná lullisámi mánáidgárddis (Åarjel-saemien maanagierte), Snoasas. Historjá lullisámegielat mánáidgárdefálaldaga birra manná gitta álggugeahčái 1980 -logu, mii álggahuvvui johttimánáidgárddiin mii doaimmai dušše muhtun áiggiid. Ja ovtta viessovovnna birra. .

Mánáidgárdi viessovovnnas

Go dat álggii viessovovnnain. Jagi 1982 bijai dalá Geavaheaddji- ja hálddahusdepartemeanta johtui geahččalanprošeavtta lullisámi johttimánáidgárddi. Mánáidgárdi, mii dalle lei ovtta viessovovnnas, geasehedje miehtá lullisámi Norgga bealde ja lei moadde vahkku hávális guđenai báikkis ovdal fas johttájedje viidáset. Dalle sáhtte dan guovllu mánát, ležžet dál ruovttuin beivviid dahje dábálaš, dáža mánáidgárddis, boahtit dohko ja stoahkat eará sámi mánáiguin ja vásihit sámegiela ja kultuvrra. Geahččalanprošeakta loahpahuvvui j.1985.

Anne-Lise Dunfjeld, gii bargá oahpaheaddjin Lullisámi skuvllas, lea leamaš mielde oallut fálaldagain lullisámi mánáidgárddiin. Son lea guhká áŋgiruššan oččodit fásta ortnega diesa. – Ja mun muittán loahpageahčen 80-logu, dalle sáddiime munno nieiddaža Røyrvikai, go dalle lei doppe okta sámi mánáidgárdi, son muitala. Dat mánáidgárdi lei ovttasbargu gaskal suohkana ja nuorta-Namdala boazoorohaga váhnemiid ja bisttii 1989:s gitta 1991 rádjái.

Álgun Snoasa sámi mánáidgárdái lei prošeakta mii jođihuvvui gaskal 1982-85, mas lei johttimánáidgárdefálaldat 3 lullisámi guovlluin. Dá lea mánáidgárddi viessovovdna geassečoakkámis Maajhjaevres.
(Govva: Odd Kappfjell)

Eahpelihkostuvvan geahččaleapmi j. 1992

– Na de mii fárriimet Aarbortes Snoasai j. 1990, já álggu rájes leimmet ovttas eará váhnemiiguin ja ságastalaimet oažžut sámi mánáidgárddi, son muitala. Sámi oahpahusráđđi doalai 1992:s váhnenčoahkkima Snoasas iskandihti dárbbu ja beroštumi sámi mánáidgárdái. [1]Váldoulbmilin mánáidgárddiin lei láhččit dili guovttegielat ovdáneami dárogielas ja sámegielas. Váhnemiin lei hirbmat beroštupmi, ja ledje olles 12 váhnenpára get áigo lea mielde. Jurdda lei álggahit mánáidgárddi 1992 čavčča, muhto das ii šaddan mihkkege. Sámi oahpahusráđđi sáhtii dušše ohcat ruđaid ovtta jahkái hávális, ja eaige sáhttán dáhkidit mánáidgárddi doaimma eambbo jahkái hávális. Seammás lei nu ahte jus váhnemat vuos válde eret mánáid suohkana mánáidgárddis, de sáhtte manahit saji nuppi jahkái. Ii suohkan dáhtton dáhkidit ahte váhnemat ožžot ruovttoluotta sajiid jus dan livčče dárbbahan maŋŋel. Dalle livčče sáhttán šaddat mánáidgárdesaji haga. – Dan eai duosttan váhnemat geahččalit, ja buohkat geassádedje dien prošeavttas loahpas. Moai leimme vel ovttas ovttain eará párain geat maŋemus geassádeimmet. Moai leimme goappašagat bargguin ja dárbbaheimme mánáidgárdesaji. Jus oktage livččii sáhttán dáhkidit ahte sámi mánáidgárdi livččii doaibman unnimusat omd. golbma jagi de gal eat livčče eahpidan ahte galgat go váldit mánáideamet eret dáža mánáidgárddis, muitala Anne Lise.

Seamma áiggi, álgogeahčen 90-logu, geahččaledje eará báikkiin maid álggahit lullisámi mánáidgárddi. Maŋŋel Snoasa-geahččaleami dahkkui sullásaš geahččaleapmi Praahke/Plassje-guovllus. Muhto oanehis áigemeriid dihte eai ollen doppe ge guhkkelii. Maŋŋel ásahuvvui lullisámi bearašmánáidgárdi dáppe, mii jođihuvvui jagi. Maajhjaevres Grane suohkanis álggahuvvui sámi mánáidgárdefálaldat 1992 čavčča, suohkana mánáidgárddis, mas lei 8 diimmu lullisámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddji vahkkui. Dat ruhtaduvvui boazodoaloruđaiguin. Dat fálaldat nogai go áiggi mielde ledje beare unnán mánát. .

J. 1994 rájes gitta 1996 rádjái lei lullisámi giella- ja kulturstimuleren Vinjebakkena mánáidgárddis, Snoasas. Sámi mánát ledje čoahkkana oktii vahkkui ovtta sierra latnjii. Sullásaš fálaldat álggahuvvui maiddái Elgåas 1994:s. Doppe ožžo sámi mánát guokte beaivvi vahkkui sámegielat bargi.

– Jagi 1996 oaččuimet fas veahá ruđa, dán háve Sámi giellaráđis, muitá Anne-Lise. Dalle álggahuvvui fálaldat eatnigiela oahpahallamis sámi mánáide sierra gearddis suohkana oanehisáigge mánáidgárddis, Viosenis, Snoasas. Doppe ožžo mánát giellastimulerema guktii vahkkui olles jagi. Dan jagi maŋŋel fárrii lullisámegiela fálaldat ruovttoluotta dáža mánáidgárdái, Vinjebakkenii. Doppe ledje sámi mánát ovttas eará mánáiguin, earret moadde diimmu guokte beaivvi vahkkui, dalle go sis lei áigi giellastimulatoriin. Dasa lassin lei sis goahti gos sii lávejedje fitnat. – Muhto dat ii lean doarvái buorre, go mii eat beassan doarvái olu leat sierra ja hupmat sámegiela albmaládje mánáiguin, dadjá Anne-Lise Dunfjeld. Dát ortnet bisuhuvvui gitta 2001 čakčii.

1998:s álggahuvvui fas fálaldat Praahkii, muhto dát fálaldat ii lean doaimmas moadde jagi ee. go eai lean gelbbolaš bargit. Dát ordnašuvai moatti jahkái 2000-logus, seammás go giellamovttidahttin prošeakta Elgås doaimmai. 5-jágá prošeakta, mii lei ovttasbargu gaskal Sámedikki ja Engerdal suohkana, mii álggahuvvui jagi 2001, čuovui 8 máná sihke mánáidgárddis ja skuvllas, geain lei sámegiella vuosttašgiellan oahpahusgiellan. [2]

Rabas mánáidgárdi

2001 čavčča álggahuvvui rabas mánáidgárdi Snoasas, maid váhnemat álggahedje. 8–10 máná deaivvadedje guokte beaivvi vahkus, 5 diimmu oktiibuot, lullisámi skuvllas. Anne Lise lei pedagogalaš jođiheaddji das. – Váhnemiid mielas lei dát buorre fálaldat, muhto mii váillaheimmet goitge ollesáigge mánáidgárddi, dadjá son. Rabas mánáidgárdefálaldat ja dat moadde diimmu vahkkui go lei giellastimuleren Vinjebakkenis, ii lean doarvái dasa ahte mánáide šattalii lunddolaš oktavuohta lullisámegillii, ja váhnemat háliidedje lullisámegiela ollesáiggemánáidgárddi.

Hanne-Lena lei okta dain váhnemiin geat ledje mielde plánemis ollesáigge mánáidgárddi. – Mii leimmet máŋga áŋgiris váhnenpára geat deaivvadeimmet rabas mánáidgárddis ja ságasteimmet ahte mii áiggošeimmet sierra ollesáigge mánáidgárddi gos min mánát beasale oahppat hupmat giela. Giđđat 2003 bargagođiimet plánaiguin lullisámi mánáidgárddi váste mii galggai ráhppot dan čavčča maŋŋel. Buot váhnemat ledje mielde ja aktiivvalaččat, ja mii ráhkadeimmet bušeahta ja mearrádusaid ja gávnnaimet vistti ja buot. Dalá rektor sámeskuvllas, Heidun Oldervik, veahkehii min, go son máhtii olu dan formálalaš beali mánáidgárddi álggaheamis.

Suohkan oaččui válmmas páhka mis maid lei dušše mearridit. Sii ledje hui positiivat ja hui ládje hirpmahuvvan min barggu geažil, ja go lei mannan nu jođánit, muitala Hanne Lena.

Ja jođánit dat gal manaige! Mánáidgárdi rahppui čakčamánu 2.beaivvi 2003:s, ja ráđđeolmmái logai rahpansártnistis ahte ii várra lean goassege ovdal ráhppon oktage mánáidgárdi ná jođánit.

Lávus: Hilma Dunfjeld Mølnvik, Lilja Jåma-Berg ja Nihko-Laara Påve Wilks
(Govva: Anna Liisa Jåma, Ságat)

Eanet juohke diŋggas

Olaug Pettersen lea rektor Lullisámi skuvllas ja mánáidgárdejođiheaddji. Son čilge ahte Lullisámi mánáidgárdi lea suohkanlaš mánáidgárdi mii lei biddjon sámi ossodahkii ovttas Lullisámi skuvllain ja internáhtain. Suohkanis lea dasto ovddasvástádus doibmii ja ruhtadeapmái. Vai doalahivčče sierranas sámevuođa mánáidgárddis, de oažžu mánáidgárdi doarjaga sihke Sámedikkis ja Boazodoalu ovdánahttinfoanddas. Ja go ožžot dáid ruđaid de sáhttet váldit mánáid mielde njuovadeapmái ja rátkamiidda ja dakkár hommáide. Mánáidgárdemánát leat hui olu olgun ja geavahit luonddu aktiivvalaččat. Sis lea dihto beaivi goas mannet darfegoađis. Dasa lassin leat sii oastán lávu man sáhttet váldit mielde meahccemátkkiide.

Mánáidgárddi stuorámus hástalus lea gávdnat gelbbolaš olbmuid ja doarvái stohkosiid sámegillii ja eará veahkkeneavvuid. – Mis livččii galgan eambbo juohke diŋggas, go lea unnán mii leat ráhkaduvvon lullisámi diliid váste. Oassi mii mis lea, lea ráhkaduvvon priváhta olbmuin geat oidnet dan dárbbu. Dan geažil sáhttet mánát omd. njorostallat ja eará sámi árbevirolaš bargguid bargat.

Leat leamaš ollu rievdadeamit bargiid bealis, muhto dál lea mánáidgárddis buorre dilli go lea pedagogalaš jođiheaddji gii lea okta dain hárve olbmuin gii lea ollesoahppan ovdaskuvlaoahpaheaddji ja geas lea lullisámegiella eatnigiellan.

Njeallje ruovttugiela

Ođđajagimánnu 2008:s ledje logi máná mánáidgárddis, ja guokte rávisolbmo barggus doppe. Lassin pedagogalaš jođiheaddjái lea bargi (assisteanta). 2007 čavčča rájes lea maid leamaš davvisámegielat giellastimulahtor mánáidgárddis, logi diimmu vahkkui. Bali mánnájoavkkus lea davvisámegiella ruovttugiellan, lassin lullisámegillii ja dárogillii.

Hanne Lena bearrašis leat njeallje ruovttugiela. Son lea ieš dárogielat lullisápmelaš ja lea ovttasássi ruoŧalaš davvisápmelaččain. – Mun human lullisámegiela mánáiguin, ja son hupmá davvisámegiela mánáiguin. Muhto dábálaččat mun human dárogiela sutnje, ja son fas ruoŧagiela munnje. Ja dan gal leat mánát máŋgii cuiggodan, go sii hupmet lullisámegiela gaskaneaset. Go moai oahpásnuvaime, de in mun máhttán davvisámegiela, ja son ii máhttán lullisámegiela, ja danne moai humaime dárogiela ja ruoŧagiela goabbat guoibmáme. Muhto dál gal letne hárjánan čuovvut mielde dan nuppi giela go atne dan mánáide, nu ahte dál moai gal geahččaletne veahá ražástit go hupme gaskaneame mánáid gulul, muitala son. Mánát leat 8, 6 ja 3 jahkásaččat, ja dat stuorábut leaba hui dihtomielalaččat das ahte hupmat dušše sámegiela nuoramussii. – Go son dadjá juoidá dárogillii, de soai geardduheaba dan sámegillii, vai son oahppá daid sámegielsániid, muitala eadni.

Lea dábálaš ahte sámi mánáin lea dárogiella stoahkangiellan, maiddái lullisámi mánáidgárddis, muhto Hanne Lena ruovttus gal mánát hupmet vurrolaga lulli- ja davvisámegiela gaskaneaset. Ja dieđusge dárogiela go leat dakkár ruovttuin gos eai huma sámegiela. – Go áhčči lea čeahpit davvisámegiela go mun lean lullisámegiela, de jáhkán ahte mánát leat nannoseappot davvisámegielas go lullisámegielas, vaikko dat boahtá maid das man birra sii hupmet. Muhto lohkat ja čállit gal máhttiba boarráseappot buorebut lullisámegiela, dadjá son. Sudnos lea goappašagain lullisámegiella vuosttašgiellan sámeskuvllas, ja soai oažžuba davvisámegiela oahpahusa guokte diimmu vahkus. Ja nuoramus oažžu davvisámegiela giellastimulerema juohke duorastaga ja juohke nuppi bearjadaga mánáidgárddis.

Galgá árrat oahppat ... Mánáidgárddis leat njuovvame bohcco ja Nihko-Laara galgá veahkkin rihttet goruda.
(Govva: Anna Liisa Jåma, Ságat)

Ođđajagimánu 2008 leat logi máná mánáidgárddis, ja vaikko lohku rievddada, ja buohkat geat sáhtáše vázzit mánáidgárddi eai lea doppe, de lea dat bivnnuhis fálaldat. Lea čielggas ahte lea dehálaš geavaheddjiide. Buot golmmas Hanne Lena mánáin leat vázzán lullisámi mánáidgárddi. Guokte boarráseappo vácciiga dáža mánáidgárddi ovdal go lullisámi mánáidgárdi álggahuvvui. – Doppe sudnos lei golbma diimmu lullisámi giellastimuleren juohke vahku, muhto lea čielggas ahte lea áibbas eará leat sámi mánáidgárddis. Mánáidgárdi lea leamaš hirbmat dehálaš midjiide. Unnán han gullo lullisámegiella, go gávdnojit nu unnán nana giellabirrasat. Danne lea hui dehálaš midjiide ahte gávdno nana lullisámi giellabiras maiddái olggobealde ruovttu. Mánáidgárdi lea eahpitkeahttá dorjon min mánáid sámegiela geavaheami, dadjá Hanne Lena.

Dasa lea Anita maid ovttaoaivilis: – In livčče nagodan čađahit sámegiela ruovttugiellan jus ii livčče mánáidgárdi leamaš duogábealde. Eaba Anita ja Hanne Lena goabbáge oahppan hupmat sámegiela beaivválaččat bajásšaddadettiin, muhto leaba oahppan Lullisámegiela skuvllas ja go šattaiga rávisolmmožin. Sudnos lea goappašagain leamaš lullisámegiella beaivválašgiellan dan rájes go mánát ledje unnit.

Lassin dasa ahte mánát leat mánáidgárddis de lea Anita oahpaheaddjin Lullisámi skuvllas. Son illuda oažžut eambbo ohppiid geat leat vázzán mánáidgárddi. – Boarráseamos mánát geat leat vázzán sámi mánáidgárddi leat dál njealját luohká vázzime. Vuhtto bures ahte sii leat hárjánan eambbo go earát dasa ahte sidjiide hubmojuvvo lullisámegillii, vaikko dat rievddada veahá dan mielde man dilis giella lea bearraša siskkobealde, gos sii leat bajásšaddan. Mus lea goitge jáhkku dasa ahte mánáidgárdi bearráigeahččá ahte eambbogiidda šaddá nu nana giella ahte sáhttet oahppat lullisámegiela vuosttašgiellan go álget Lullisámi skuvlii.

Gáldolistu:

Filmmat:


[1] Dát lea maid muitaluvvon Sámi skuvlahistorjjá 2:s, Asta Balto artihkkalis – Mu lojalitehta lei sámi servodagas, s. 448.
[2] Elgåprošeakta lea čilgejuvvon oanehaččat Jon Todala girjjis: Samisk språk i Svaahken sijte (Sámegiella Svaahken sijtes), NSI 2006. Dan birra muitaluvvo eanet eará girjjis Sámi skuvlahistorjjá-ráiddus.


Eanet artihkkalat Sámi giellahistorjá 3:s